Narkomaanid pole üldse nii hirmsad kui mingid suvalised purjus sellid (neid on siin palju).
Tallinna inimesed teevad trenni ühistranspordile joostes ja puhkavad eskalaatoritel. Just alati siis kui mina tahan üles kõndida, mitte niisama passida.
Ja kui vaja on kiiremini kõndida, siis nemad kõnnivad aeglaselt ja jäävad täiega toppama.
Ja ma olen ilsmelt kõige aeglasem inimene Tallinnas üldse. Olen isegi kiiremaid pensionräre näinud!
Aga see selleks. Teha pole mul ikka veel mdiagi. Ikka käin üksi teatris ja kinos. Või noh, teatri võiks tegelt kitsendada pigem lihtsalt ja öelda, et NO99s ja kinos. Sergo on lihtsalt nii äge noh. Nädal tagasi vaatasin siis Periklese ära. Alguses venis, sest ma ei suutnud ära harjuda riimis tekstiga, aga siis harjusin ära ja see oli ülikõvv.
Mind ootavad veel homme AHOI, kuu aja pärast Kommunisti surm, ja millalgi oktoobris veel rambo ka.
Niiet palju palju palju palju Sergot ja Ristot ja Jaaku, Gerti, Ingat ja Tambetit. Või noh, normaalselt.
Ja no kino rotin ka normaalselt, siiamaani käinud ainult Kosmoses. Kaks korda Seks ja linna, mis ilmselt kõlbabi vaatamiseks ainult sarja vaadanutele, nii et mulle sobis väga hästi, hehe. Ja siis Get Smarti ka, mis oli küll naljakam, kui ma ootasin. Cmon, 'I'm so happy!!!!!!!!', Bill Murray puus ja tants korpolentse pifiga ja ta üles vinnamine, kui kõik ootasid, et ta ei jõua.
Nüüd tuleb veel Taaraka ka ära vaadata. Henno filmike ka, aga üldse ei kutsu. Ja Step Brothers surmkindlalt.
Ja no peaks vist elust ka veits kirjutama. Nii hull ei ole, kui ma alguses kartsin. Aga igav jad tüütu ja liiga kallis on küll.
Kool on praegu veel veits kuiv, aga küll see ka põnevamaks läheb. Sõpru mul ei ole, ainult ühega saaks väljas käia ilmselt, aga kuidagi ei satu nagu ajad kokku. Teised on kõik rotid, hehe. Meel on veits kurb, tahaks väjas käia, aga ühikasüsteem on ka veits rott, niiet see selleks.
Aga siin on ikka igasuguseid. Igas mõttes.
Bussis oli täna üks mormoon, käis rinig ja üritas tüüpidega rääkida, aga keegi ei teinud välja. See ajas teda ennast ka naerma. Aga naistega ta vist ei tohtinud rääkida, ainult meestega rääkis.
Ja on muidu on veel mingi miljon asja juhtunud ilmselt, aga ma ei mäleta ja pohhui sellega.
Hakkan nüüd ilmselt tihedamalt kirjutama, aga ma ei tea, kas keegi üldse loeb :D.
Tallinna inimesed teevad trenni ühistranspordile joostes ja puhkavad eskalaatoritel. Just alati siis kui mina tahan üles kõndida, mitte niisama passida.
Ja kui vaja on kiiremini kõndida, siis nemad kõnnivad aeglaselt ja jäävad täiega toppama.
Ja ma olen ilsmelt kõige aeglasem inimene Tallinnas üldse. Olen isegi kiiremaid pensionräre näinud!
Aga see selleks. Teha pole mul ikka veel mdiagi. Ikka käin üksi teatris ja kinos. Või noh, teatri võiks tegelt kitsendada pigem lihtsalt ja öelda, et NO99s ja kinos. Sergo on lihtsalt nii äge noh. Nädal tagasi vaatasin siis Periklese ära. Alguses venis, sest ma ei suutnud ära harjuda riimis tekstiga, aga siis harjusin ära ja see oli ülikõvv.
Mind ootavad veel homme AHOI, kuu aja pärast Kommunisti surm, ja millalgi oktoobris veel rambo ka.
Niiet palju palju palju palju Sergot ja Ristot ja Jaaku, Gerti, Ingat ja Tambetit. Või noh, normaalselt.
Ja no kino rotin ka normaalselt, siiamaani käinud ainult Kosmoses. Kaks korda Seks ja linna, mis ilmselt kõlbabi vaatamiseks ainult sarja vaadanutele, nii et mulle sobis väga hästi, hehe. Ja siis Get Smarti ka, mis oli küll naljakam, kui ma ootasin. Cmon, 'I'm so happy!!!!!!!!', Bill Murray puus ja tants korpolentse pifiga ja ta üles vinnamine, kui kõik ootasid, et ta ei jõua.
Nüüd tuleb veel Taaraka ka ära vaadata. Henno filmike ka, aga üldse ei kutsu. Ja Step Brothers surmkindlalt.
Ja no peaks vist elust ka veits kirjutama. Nii hull ei ole, kui ma alguses kartsin. Aga igav jad tüütu ja liiga kallis on küll.
Kool on praegu veel veits kuiv, aga küll see ka põnevamaks läheb. Sõpru mul ei ole, ainult ühega saaks väljas käia ilmselt, aga kuidagi ei satu nagu ajad kokku. Teised on kõik rotid, hehe. Meel on veits kurb, tahaks väjas käia, aga ühikasüsteem on ka veits rott, niiet see selleks.
Aga siin on ikka igasuguseid. Igas mõttes.
Bussis oli täna üks mormoon, käis rinig ja üritas tüüpidega rääkida, aga keegi ei teinud välja. See ajas teda ennast ka naerma. Aga naistega ta vist ei tohtinud rääkida, ainult meestega rääkis.
Ja on muidu on veel mingi miljon asja juhtunud ilmselt, aga ma ei mäleta ja pohhui sellega.
Hakkan nüüd ilmselt tihedamalt kirjutama, aga ma ei tea, kas keegi üldse loeb :D.
No comments:
Post a Comment